Eesti jääteed: millal need avatakse ja kuidas talvereisi nende ümber planeerida

Kuus ülesõitu ja millised neist loevad

Eesti Transpordiamet tähistab ja avab ametlikke jääteid üle külmunud mere ja järve, kui olud lubavad. Peamine on Rohuküla-Heltermaa, 26,5 km mandrilt Haapsalu lähedalt Hiiumaale, Euroopa pikim ametlik jäätee. Lühemad ühendavad Rohukülat Vormsi Sviby külaga, Haapsalut Noarootsiga ja Virtsut Kuivastuga Muhus — värav Saaremaale. Sisemaal ületab Laaksaare-Piirissaare tee Peipsi järve kitsa haru vanausuliste külani ja veel üks lühike Peipsi marsruut teenindab Piirissaart vahel lõuna poolt.

Praktikas tasub planeerida kahe ümber. Hiiumaa tee on vaatemäng: peaaegu pool tundi sõitu merejääl, ümberringi ainult tähispostid ja horisont. Piirissaare tee avaneb kõige tõenäolisemalt, sest madal järveharu külmub palju kergemini kui avameri, ja see viib paika, kuhu muidu pääseb ainult paadiga. Vormsi ja Noarootsi on lühikesed ja peamiselt kohalikud. Virtsu-Kuivastu avaneb harva, sest tihe praamiliiklus hoiab enamikul talvedel kanali lahti.

Reegel, mis otsustab kõik: 22 sentimeetrit

Ametlik jäätee avatakse, kui mõõdetud jää paksus on kogu marsruudi ulatuses vähemalt 22 cm, massipiiranguga 2,5 tonni — see tähendab tavalisi sõiduautosid ja kaubikuid, mitte matkaautosid, haagiseid ega inimesi täis väikebusse. Inspektorid puurivad korduvalt kontrollauke ning avavad või sulgevad tee päev-päevalt. Tee võib avaneda teisipäeval, sulguda neljapäeval edelatormi tõttu, mis surub vett jääkihi alla, ja avaneda taas järgmisel nädalal. Midagi ei avaldata pikalt ette; teated tulevad päevi, vahel tunde enne.

Tüüpilised avamiskuupäevad koonduvad veebruari ja märtsi esimesse poolde, harvem jaanuari lõppu pärast pikemat külmalainet. Sulgemine tuleb tavaliselt märtsi teisel või kolmandal nädalal. Talved, mis ei anna midagi, on nüüd tavalised: vaja on kahe- kuni kolmenädalast püsivat külma ja mitu viimast talve pole seda pakkunud, eriti avatud Hiiumaa marsruudil. Eelda broneerides, et jäätee on boonus, mitte plaan. Kõik, kes on kunagi jääteel sõitnud, räägivad sellest aastaid, ja just seetõttu panustavad inimesed sellele liiga palju.

Kuidas sõita nii, et ise ei ehmuks

Reeglid on lühikesed, imelikud ja nende täitmist kontrollitakse. Turvavööd kinnitamata — et jää järeleandmisel kiiresti välja pääseda. Hoia sõidukite vahel 250 m. Ära peatu, ära pargi, ära pööra väljaspool tähistatud kohti ümber. Kiirus on kõige veidram: väldi täielikult 25-40 km/h vahemikku, sest see resoneerub jääkihiga ja tekitab auto alla laine. Sõida alla 25 või 40 ja 70 vahel. Tuled põlevad, sõit ainult valges ajal — enamik teid töötab umbes kella 08:00-st hämaruseni, mis veebruaris tähendab sulgemist kella 17:00 paiku.

Pind ei ole see poleeritud liuväli, mida inimesed ette kujutavad; tavaliselt on see lumine, haardega ja tähistatud kuuseokste või helkurpostidega. Talverehvid on Eestis detsembrist märtsini niikuinii kohustuslikud. Ära sõida eesolevale autole liiga lähedale, ära pidurda järsult, ja kui kuuled pragisemist, siis see on normaalne — 30 cm paksune kiht teeb häält. Tangi mandril: Hiiumaal Kärdlas on tankla, aga ülesõidul endal ei ole midagi, ja Peipsi marsruudil kaob keskel kohati telefonilevi.

Kui need ei avane: praamiplaan

Igasse neist sihtkohtadest viib aastaringne praam. Rohuküla-Heltermaa jõuab Hiiumaale umbes 75-80 minutiga, päevas on mitu väljumist; Virtsu-Kuivastu jõuab Muhusse ja edasi Saaremaale umbes 27 minutiga, väljumised ligikaudu iga tunni tagant. Talvised sõiduplaanid on hõredamad kui suvised, kuid siiski töötavad. Auto koos juhiga maksab umbes €10-15 ja jalakäija paar eurot ning veebruaris saab üldjuhul ilma broneeringuta pardale — erinevalt suvest, mil ette broneerimine on hädavajalik ja väljumised müüakse välja.

Jää teeb praamidele siiski tüli. Kõva külmaga hilinevad ülesõidud, sest laevad murravad end läbi jää, ja 30-60-minutilised hilinemised on tavalised; äärmuslikes oludes väljumised tühistatakse ja saared sõltuvad jääteest või lennukist. Tallinna ning Kärdla ja Kuressaare vahel lendab väike lennuk, kasulik varuvariandina, lennureisi kohta odav ja doteeritud, kuid tibatillukese mahutavusega. Planeeri saari talvel päevase varuga mõlemal pool ega broneeri tagasiteel samale päevale rahvusvahelist lendu Tallinnast.

Hiiumaa jäätee nädalal: mis see maksab

Kärdlas, Hiiumaa väikeses keskuses, on käputäis hotelle ja külalistemaju, kus talvine kahene tuba maksab umbes €55-85, ning üle saare leidub turismitalusid ja üüritavaid maju alates €50. Talvine nõudlus on nii väike, et nädalane etteteatamine on tavaliselt piisav, kuigi jäätee avanedes ilmuvad Eesti päevakülastajad massiliselt kohale ja Kärdla paremad kohad võivad laupäeval täituda. Mida sa ei leia, on palju avatud söögikohti: arvesta paari töötava restoraniga Kärdlas, sadama- ja tuletornikohvikud on maini kinni ja poed sulgevad kella 20:00-ks.

Saar talvel tähendab tühjust — Kõpu ja Tahkuna tuletornid tasases hallis valguses, kilomeetrite kaupa tühja kadastikku, merejää kuhjunud kaldale Ristnas. Anna sellele kaks ööd. Kui jäätee on sinu külaskäigu ajal mõlemas suunas avatud, sõida seda korra ja tule korra praamiga; ülesõit on meeldejääv, aga 26,5 km 60 km/h juures valges udus on ka üksluine, ja praam pakub kuuma kohvi ning laevatekki. Pane tähele, et jääteed on tasuta, praamid mitte, mis on väike eelarveboonus.

Peipsi järv ja Piirissaar: teistsugune jää

Laaksaare-Piirissaare tee, umbes 8-9 km üle Peipsi madala haru, on tagasihoidlikul talvel parimate väljavaadetega. Piirissaar on madal ja tasane saar vanausuliste küladega, puumajade, sibulakasvatuse traditsiooni ja alla saja püsielanikuga. Talvine külastus on veider ja vaikne privileeg: ei kohvikuid, ei nimetamisväärset poodi, ei majutust, kui seda pole eelnevalt eraviisiliselt kokku lepitud. Käsita seda poolepäevase autosõiduna mandrikaldal asuvast baasist edasi-tagasi, oma toidu ja täis paagiga.

Tee baas Sibulateele järve läänekaldal — Kolkja, Varnja ja Kasepää — kus külalistemajad küsivad talvel €50-75 ja üks-kaks kala-ja-sibula restorani on lühendatud aegadega avatud; helista ette, ära lihtsalt kohale mine. Tartu 50-60 km kaugusel on kindlam baas täie talvise eluga ja kaheste tubadega €60-95. Peipsi ise on veebruaris maastikusündmus: kalameeste onnid horisondini laiali, ATVd järvel ja päikeseloojang üle merd meenutava külmunud pinna, mis jääb fotol paremini kui miski rannikul.

Reisiplaan, mis toimib mõlemal juhul

Taktika, mis alati töötab: planeeri talvine marsruut mööda mandrit läbi Haapsalu, Matsalu ja Läänemaa ranniku, mis kõik on veebruaris head — Haapsalu promenaad ja lossivaremed, Matsalu külmunud roostikud, tühi rand Puises — ja jäta jäätee valikuks, mille saad võtta 24 tunnise etteteatamisega. Haapsalu kahesed toad maksavad talvel €55-90 ja linnas on piisavalt avatud restorane, et hästi süüa. Sealt on Rohukülla autoga 10 minutit, nii et saad hommikusöögi ajal otsustada, kas on jääpäev või praamipäev.

Ära ehita reisi teistpidi, saabudes tühistamatu saarebroneeringuga ja lootes parimat. Ja ära ürita hetkeajel mitteametlikku ülesõitu: väljaspool tähistatud ja avatud teed jääl sõitmine on nii ebaseaduslik kui ka viis, kuidas autod järvepõhja satuvad. Vaata reisi hommikul Transpordiameti jääteede lehte ja kohalikke uudiseid, pane tähele sulgemisaeg, hoia 250 meetrit ja jäta turvavöö kinnitamata. Just viimane juhis on külastajate jaoks kõige raskem ja kõige olulisem.